| home | medical professionals | laboratories | students | patients & family | industry | about us | documents | events & news |
Käesolevast artiklist võite lugeda, mida tähendab dominantset tüüpi pärilikkus ja kuidas dominantsed haigused päranduvad. Selleks, et paremini mõista dominantset pärandumist, oleks vaja aru saada, mis on geenid ja kromosoomid.
Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakke sisaldavad terviklikku komplekti geene. Geenid funktsioneerivad nagu instruktsioonide süsteem, kontrollides meie kasvu ja meie keha toimimist. Samal ajal põhjustavad geenid ka meile iseloomulikke tunnuseid, nagu silmade värv, veregrupp või pikkus. Meil on tuhandeid geene. Meil kõigil on kaks koopiat enamikest geenidest: ühe koopia oleme pärinud emalt ja teise koopia isalt. Seetõttu esineb lastel sageli sarnaseid jooni oma vanematega.
Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida nimetatakse kromosoomideks. Reeglina on rakkudes 46 kromosoomi. Me saame kromosoomid oma vanematelt: 23 kromosoomi emalt ja 23 kromosoomi isalt, seega on meil kaks komplekti ehk 23 paari kromosoome.
Mõnikord esineb ühes geenis muutus (mutatsioon), mille tõttu see geen ei tööta enam korralikult. Muutus võib põhjustada geneetilisi haigusi, sest geenid ei anna siis kehale edasi õigeid instruktsioone.
Mõnda haigust pärandatakse perekonnas dominantse pärandumismustriga. See tähendab, et inimene on pärinud ühe normaalse ja teise muutusega geeni. Kuna muutunud geen on dominantne, siis ta on ülekaalus või muudab tühiseks teise töötava geeni olemasolu. See põhjustab geneetilisi haigusi. Missugusesse geneetilisse haigusesse inimene haigestub, oleneb sellest, millises geenis muutus asub.
Osa geneetilisi haigusi mõjutab inimest alates sünnihetkest. Teised haigused avalduvad täiskasvanu eas ja neid kutsutakse hilise avaldumisega haigusteks. Sellisteks pärilikeks haigusteks on näiteks täiskasvanueas avaldunud polütsüstilised neerud ja Huntingtoni tõbi.
Pilt 2. Kuidas dominantsed geenid päranduvad vanematelt lastele.
Kui vanemal on üks muutusega geen, siis ta pärandab oma lapsele kas normaalse või muutusega geeni. Seetõttu on 1 lapsel 2st (50%) risk saada muutusega geen ning seetõttu haigestuda pärilikku haigusesse.
Samuti esineb 1 juhul 2st (50%) võimalus, et laps pärib geenist normaalse koopia. Sellisel juhul laps ei ole haige ning ta ei saa seda muutust edasi pärandada oma lastele.
Need võimalikud haigusjuhud tekivad juhuslikult. Risk jääb samaks iga raseduse puhul ning on ühesugune nii poistel kui tüdrukutel.
Osa dominantselt päranduvaid geneetilisi haigusi avaldub ühe perekonna liikmetel erinevalt. Seda nimetatakse muutuvaks avaldumiseks. Tegelikult haigus ei avaldu üle põlvkonna, kuid mõnel inimesel on haigustunnused nii kerged, et tundub, nagu oleks inimene terve. Need inimesed ei teagi, et neil on pärilik haigus.
Hilisemas eas avalduvate haiguste puhul (nagu näiteks pärilik rinnavähk ja Huntingtoni tõbi) võivad inimesed olla surnud enne haiguse avaldumist mõnel muul põhjusel. Seetõttu ei jõudnud haigus veel välja areneda ega avalduda, ning õige diagnoosi panemiseni ei jõutud. Vaatamata sellele, võisid vanemad selle haiguse edasi kanda oma lastele.
Vahel võib juhtuda, et dominantse päriliku haigusega laps on esimene haigestunud indiviid perekonnas. Niimoodi võib juhtuda siis, kui munarakus või spermatosoidis, millest hakkas arenema laps, on tekkinud uus geneetiline muutus. Sellisel juhul lapse vanemad ei ole haiged ja neil on väga väike risk, et nende järgmine laps sünnib sama geneetilise haigusega. Kuid sellest tuleb alati rääkida oma raviarstiga. Laps, kellel on mutatsiooniga geen, võib selle muutuse edasi pärandada oma lapsele.
Mõne dominantse geneetilise haiguse puhul on võimalik teha raseduseaegseid uuringuid, et välja selgitada, kas lootel esinevad samasugused muutused (uuringute kohta lisainformatsiooni saamiseks vaata koorionbiopsia ja amniotsenteesi artikleid). Sellest tuleb rääkida ka geneetiku või oma raviarstiga.
Kui kellelgi teie perekonnas esineb dominantne haigus, siis tuleks sellest rääkida teiste pereliikmetega. Informatsioon võib olla abiks teiste pereliikmete uurimisel. See võib olla eriti oluline nendele pereliikmetele, kellel on juba lapsed või kes planeerivad laste saamist.
Osa inimesi on raskustes, kui peavad teistele pereliikmetele oma geneetilisest haigusest rääkima. Kardetakse lähedastes inimestes ärevust põhjustada. Mõnes perekonnas on seetõttu kadunud kontakt lähedaste vahel, samuti võib tekkida tunne, et ühist keelt on raske leida. Geneetikutel on kogemusi sellistes situatsioonides ning nad võivad olla abiks probleemi arutamisel teiste pereliikmetega.
SA Tallinna Lastehaigla, Geneetikateenistus
Tervise 28, Tallinn, 13419
Telefon: 6977315
Internetiaadress:
http://www.lastehaigla.ee
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Geneetika Keskus,
Oru 3 (alates 2009 Puusepa 1a), Tartu, 51005
Telefon: 7428846, 53318036
Internetiaadress:
www.kliinikum.ee/medgen
Internetiaadress:
http://www.epikoda.ee/
Tasuta Internetilehekülg, kust võib leida informatsiooni haruldaste haiguste, haigusjuhtude ja ravimite kohta.
Samuti võib leida viiteid tugigruppide kohta üle Euroopa.
Internetiaadress:
www.orpha.net
www.orphanet.ee
Tasuta Internetilehekülg, kust võib leida informatsiooni haruldaste haiguste, haigusjuhtude ja ravimite kohta.
Samuti võib leida viiteid tugigruppide kohta üle Euroopa.
Internetiaadress:
www.eurogentest.org
Kohandatud versioon Londoni Guy ja St Thomase Haigla ning Londoni IDEAS Geneetiliste Teadmiste Pargi brozüüridest vastavalt nende standarditele.
November 2007
Seda tööd on toetanud EuroGentest, Euroopa Ühendus FP6, mida on toetanud Network of Excellence, kontaktnumber 512148.
Tõlkinud Helen Puusepp, Tartu Ülikool, Eesti
Copyright EuroGentest2 Coordination Action 2011 - EU Contract no.: HEALTH-F4-2010-261469 - Contact Us
-
FAQ
-
Privacy
-
Disclaimer
-
Accessibility
-
Standards
-
Advertising
-
Credits
-
-
-